|
|
|
|
 |
Mida arvab sinu tsikkel talvisest puhkusest?
Enamik tsikliste on käesolevaks hetkeks sõitmisest külmade tõttu juba loobunud. On üksikuid fanatte, kes küll talv läbi lamell- või naastrehvidega kulgevad, kuid need mehed teavad väga täpselt, kuidas oma sõiduriista sellises konditsioonis hoida, et see ka -20-ga käivituks ja ikka niivõrd-kuivõrd turvaliselt teel püsiks. Järgnev kirjatükk on suunatud aga suuremale enamusele, kes on nõuks võtnud ennast ja tsiklit mitte piinata ja jätta tsiklisõidu ikkagi hooajaliseks tegevuseks. Ja see enamus jaguneb minu praktika järgi kolmeks ja vastavalt on ka väljakujunenud kombed tsikli seismajätmisel. Neist variantidest kahte äärmuslikku ei hakka käsitlema ja teemaks võtan pigem selle kõige mõistlikuma ja rahaliselt ja ajaliselt optimaalse tegevuse.
Talvise hoiustamise skeem nr 1
Peale viimast sõitu pargin tsikli garaazi ja kevadel esimeste ilusate ilmadega lähen ja võtan jälle välja. Kui ei käivitu, siis proovin akut laadida ja kui see ei aita, siis ostan uue aku. OK, selline skeem toimib täiesti uue kuni paari aasta vanuse tsikli korral. Kellel on tõepoolest plaanis see esimene skeem, siis soovitan teha väikese lisanduse: võta aku maha ja hoiusta soojas ning pese tsikkel enne puhtaks ka! Rohkem seda skeemi ei käsitle, muidu jääkski garaaziosa vaid veerandleheküljeline...
Talvise hoiustamise skeem nr 2 (optimaalne ja tsiklisõbralik)
Veidi etterutates ütlen ära, et hoolimata selle kirjutise pikkusest võtab kõik see järgnev tegevustejada aega umbkaudu pool päeva ja on ideaalseks sisustamaks üht kahest nädalavahetuse päevast oma „suvel nii armsa” sõbra seltsis. Et kõik ilusti ära rääkida, pean ma alustama sellest, et kirjeldada, millised hoiutingimused on tsikli jaoks otstarbekad.
- Kuiv – ei lase roostet vohama ja niiskus ei imbu pidurivedeliku sisse
- Jahe – kõik protsessid on jahedamas aeglasemad, mis tähendab, et kõik, mis saab vananeda, toimub aeglasemalt. Enim kehtib see rehvide ja kummidetailide osas.
- Veidi kõrvaline (garaazis) – minu kogemus näitab, et hoiustades tsiklit oma normaallsete tingimustega, kuid ka talvel tööks kasutuses olevas garaazis, avastan tsikli pealt igal kevadel mõne lisandunud kriimu või koguni mõlgi. Parim näide talvest 2001, kus mu aastavanune tsikkel oli kenasti garaazis ja katte all ning detsembris, kui vaja oli jõulukuuse jalga, siis kukkus see garaaziriiulilt võttes kõige tervam serv ees otse kütusepaagile. Tulemuseks ebameeldiv ja sügav mõlk keset paaki.
- Turvaline – ilmselt saab ikaüks aru, millest jutt. Keegi meist ei taha talve jooksul kogeda situatsiooni, kus kevadel polegi nagu seda võtta, millega sõita tahaks.
Tööd ja tegevused enne hoiukohta jätmist (ikka skeem nr 2)
1. Tsikli pesemine on veidi tüütum kui auto pesemine. Seda just detailiderohkuse ja kohati kehva ligipääsu tõttu. Paljud on survepesuri kasutamise vastu justkui oleks see saatanast, kuid õigesti kasutades on see siiski pea ainus vahend, millega tsikli puhtaks saab. Mida tähendab „õige kasutamine”? Survepesuri juga ei tohi suutata simmerite ja laagrite suunas ning samuti ei mõju hästi kergeltpurunevate detailide ja keti kummitihendite vahele vee pritsimine. üldistades on kohad, kust surve tasuks eemale hoida, järgnevad:
- Rattalaagrid
- Lenksulaagrid
- Näidikuplokid
- Elektroonikaplokid
- Süütelukk, sadulalukk
- Summuti(te) ava(d)
- Kett (tagantsuunas), küljelt on OK
- Juhtraual ja mujal asuvad lülitid ja regulaatorid
- Kõik, mis logiseb ja võib puruneda või sootuks küljest kukkuda
Pesemise juures soovitan kasutada tsiklipesuks ette nähtud pesuainet sisaldava ja kerget mustust lahustavat pihustatavat vahendit. Tsiklipoodidest leiab tsiklimäärdetootjatest sellise 1 liitrises purgis Castroli „Grentec Special Bike Cleaner” ja Liqui Moly „Bike Cleaner”. Mõlemad on bioloogiliselt lahustuvad ja ei kujuta endast ohtu ka keskkonnale. Sobivad nii plastdetailidele kahjustamata värvi ja samuti lahustavad kergema pigi ning mustuse gondli- ja mootoriosadelt. üks eriti tõhus ja ülihea vahend tsiklipesuks on Sonax „Brillant Trockner”. Tolle eeliseks saab lugeda tõhusama mustuse lahustamisvõime ja omaduse, mis jätab peale suvepesuriga sodi mahapesemist kõik detailid läikuma ja katab kaitsekihiga. Samuti ei jää kuivades pinnale kuivanud veetilkade rante. Lisaks veel meeldiv lõhn. Kellel võimalus kasutada suruõhku, siis suruõhuga saab samuti mustuse raskeltligipääsetavatest kohtadest kätte. Lisaks on võimalus kasutada suruõhku kuivatamiseks. Kui siis tsikkel porist ja muust mustusest puhas ning kuivanud (või kuivatatud), on aeg asuda garaazitoimigute juurde.
2. Õlivahetus. Teatavasti on tsiklil õlivahetuse välp 6 000 km (enamus), 10 000 km (uuemad tsiklid) või 1 kord aastas. Valida tuleb siis vastavalt see, kumb tärmin enne kätte jõuab. Kes sõidab hooajal alla õlivahetusvälba normi, sellel ongi otstarbekas nüüd, hilissügisel, jälle õli vahetada. Protsess on kõikidele kindlasti tuttav: mootor soojaks – õli välja – filter ära – nõrgumine – uus filter ja õlikork kinni – uus õli sisse – mootor käima – õlitaseme kontroll – vajadusel lisamine – valmis... Aga põhjendused, miks õli just sügisel vahetada? Põhjendus on lihtne. Mootoris tuhandeid kilomeetreid tööd teinud õli omadused on kaugelt erinevad uue õli omadustest. Ja ega talvel karteris seistes see vana must paks lödi suurt midagi halba ei teegi. Võib-olla ehk veidi happeliseks muutununa võib kahjustada mootoriosi, kuid see pole teab mis argument, kuna enne saab tsikli eluiga läbi, kui sellised seistes toimunud mõjud võiksid miskit lõplikult kahjustada. Jama ilmneb aga esmasel kevadeisel käivitamisel – nimelt on see vana paks ja must ollus 4-5 kuu jooksul valgunud lõplikult sinnamaale, kuhu ta valguda saab. See tähendab, et teatud mootoriosad on suht õlivaesed ja peenemad kanalid võivad esimesel kevadisel käivitamisel vajalikul hulgal vana kehvalt voolavat õli mitte läbi lasta. Sestap on oluliselt targem hoiustada tsiklit uue värske õliga, millel ka kevadel uue õli omadused. Seda enam, et inimene on laisk ja kevadel on suht tüüpiline mõtteviis: „ahh, panin vana õliga käima ja ei juhtunud midagi. Teen veel mõne sõidu enne kui õli vahetan, ei juhtu siis ka ju midagi”. Olen näinud oma teeninduses mitut tsiklit, millel kevadel imelikud hääled sees ja õli välja lastes tulevad välja ka imelikud tükikesed. Tavaliselt läheb õli tükki küll siis, kui seda ei vahetata piisava intervalli tagant, kuid talvine seismine võimanedab seda protsessi. Seega – sügisel uus õli sisse!!!
3. Aku maha. Miks? Sellepärast, et aku ei talu kahte asja: jahedat ja pooltühjana seismist. Miks võiks aku olla just sõitnud tsiklil pooltühi? Millised on tsikliaku tüüpilised paramaatrid? Nominaalpinge ikka teada-tuntud 12V. Mahtuvus suurusjärgus 8-14 Ah, mis autoakuga võrreldes suht väike. Neid parameetreid teab suur osa tsikliomanikest samuti. Mida aga ei teata, on asjaolu, et akude eluiga on maksimaalne siis, kui akut tühjendatakse ja laetakse vooluga, mis on suurusjärgus 10% aku nimimahtuvusest. Antud juhul on siis optimaalne laadimisvool 0,8-1,4 A. Sellisena on ehitatud ka tsikli elektrisüsteem. Kui on tegu lühikeste linnasõidutsüklitega, siis ongi tulemuseks see, et ühe käivitamisega võetakse akust rohkem kui lühikese linnaotsaga süsteem teda uuesti laadida suudab. Olukorda võimendab signalisatsiooni (pidev tarbija) ja kõikvõimalike tarbimist suurendavate lisavidinate (lisatuled, käesoojendused jne) olemasolu. Tihti on tulemuseks olukord, kus ka hooaja kestel tuleb akut väliste seadmetega turgutada. Akutootjad soovitavad tsikliakut laadida iga 2 nädala tagant. Sestap ongi tsikliakude elushoidmiseks automaatlaadijad, mis terve talve on akuga ühendatud ja turgutavad neid teatud aja tagant. üks sobilikumaid nii omaduste kui suureuse poolest on C-TEK XS800. ühendades tsiklilt talveks maha võetud (või peale jäetud ja spetsiaalse lisapistukuga varustatud) aku sellise laadijaga võib kindel olla,et kevadel on värske ja elus aku võtta. Sarnased laadijad maksavad suurusjärgus 500-900 krooni. Sama ja isegi kõrgem maksumus on kaasaegse tsikli akul. Nn „vanamoodsad” tuulutusega konventsionaalsed akud maksvad 500-800 krooni. Uued, kinnised akud aga 800-2300 krooni sõltuvalt tüübist ja margist. Kalleimad on täielikult hooldusvabad uuemate bike tüüpi tsiklite akud, mille hinad on eelnimetatud vahemiku ülemises otsas. ärge olge vihane oma rahakoti ja tihti ka teile eelmisel aastal uue aku müünud motokaupmehe vastu. Oma hoolimatus ja teadmatus on tihti see, mis sunnib teid igal kevadel uut akut ostma!
Vahemärkuseks ütlen, et kui oled need 3 punkti edukalt läbinud, siis oled sooritanud talvise hoolduse skeemi number 1,5. See oli nimelt kohustuslik osa skeemist 2. Et aga skeem 2 täielikult ellu viia, tuleb teostada veel mõningad toimingud.
4. Kütusepaak silmini täis. Miks nii? Sellepärast, et paaki ei jääks mõttetut kogust õhku koos hapnikuga, mis koos bensiiniga kevadel viimase omadusi veidi muutnud on. Lisaks ei mõju metallpaagile seesmiselt hästi, kui ta hapniku ja bensiiniaurude meelevallas on. Palju paremini mõjub, kui bensiin teda igast küljest „puudutab”. Mida teha, et bensiin (oma tuntud Eesti „headuses”) ei läheks kevadeks hapuks. Iga bensiin oma omadusi ei muuda, kui eks see sõltub sellest, kus keegi tangib. õnneks on vähenenud need juhtumid, kus ka hooaja kestel sai tangitud ja bensiiniga koos pakki väike kogus vett tangitud. Sellele järgnes tavapäraselt mitu karpatühjendamisprotsessi. Aga jätkates talvist hoiustamist, siis on suht tark tegu lisada kütusele bensiinistabilisaatorit. Juhend doseerimiseks ja kasutamiseks leiab iga tootja pudelikeselt. Lühidalt näeb asi välja selline, et tangid paagi täis ja lisad teatud koguse (25-150 ml sõltuvalt paagi suurusest) eelnimetatud vedelikku. Sellega saavutatakse hoiustamisperioodil bensiini omaduste stabiilsus. Kütusega haakub ka karburaatori teema. Kui oled kasutanud stabisaatorit, siis peale lisamist on kohustusik mootoril lasta 5-10 min töötada ja sellega satub stabiliseeritud kütus ka karpadesse. Kui aga stabilisaatorit ei kasutata, on otstarbekas karburaator(id) tühjendada. Selleks on ujukikambri allosas tühjenduskanal, mis on suletud kruvi või poldiga. Sealtkaudu siis tühjendamine toimubki. Enne seda toimingut tuleb muidugi sulgeda kütusepaagi kraan või kui tegu on vaakumkraaniga, siis ei tohi kraan olla otseläbivooluasendis.
5. Ketihooldus. Et kevadel ei oleks ragisevat ja ahjuroopi meenutavat jäika veoketti, siis on peale tsikli pesemist kohustuslik ka keti puhastamine ja määrimine. Keti puhastamiseks sobib spetsiaalne pihustatav aerosoolsprei ja harjake. Peab arvestama, et ülisodise keti korral kulub seda suure tõenosusega terve pudel. Kasutada ei tohi piduripuhastus- või karburaatoripuhastuvahendit, mis on küll tugeva lahustava toimega, kuid kahjustab paraku keti kummitihendeid. Pihustada tuleb vahendit ketile igas suunas ja hõõruda harjakesega lahustunud sodi ja vana ketimääre maha. Arvestage, et selline pesutegevus on küllalt soditekitav ja soovitan selles piirkonnas kasutada mahalaotatud paberit, suuremat lappi või veelgi parem - õlivanni, mis kasutusel niikuinii õlivahetusel. Kui see toiming tehtud, siis järgneb sellele tavapärane ketimäärimistoiming. Ketimääret tuleb pihustada nii sissepoole kui väljapoole ketiratastega kokkupuutuvat pinda. Küljelt määrimine ei ole vajalik.
6. Küünalde kontroll ja kolvigrupi konserveerimine. Küünlaid tuleb korra aastas nii või teisiti kontrollida. Miks mitte teha seda sügisel ja ühtlasi hoolitseda selle eest, et kevadel kogu kolvigrupp muretult jälle liikuma hakkaks. Selleks on olemas mootori sisekonserveerimisvahend, mida pihustatakse otse küünlaaugust silindrisse. Eesmärgiks siis silindripindade kaitse korrosiooni eest ja sobib vahend kasutada nii 4- kui 2-taktiliset mootorite kokrral. Täpsema kasutusjuhise leiab kindlasti toote enda sildilt. Mida panna südamele selles piirkkonnas toimetamisel? Esiteks – suhtuge ettevaatlikult küünlajuhtmete ja piibu ühenduskohta. Kui tirite piibud maha küünladelt, siis ei maksa seda teha tõmmates küünlajuhtmest. Need kohad kahjustubad kergelt ja kui sealtkaudu pääseb niiskus vahele, siis on ülelöögioht vihmase ilam korral suht tõenäoline. Mitte, et sealt sel juhul elektrilöögi saaks, aga paraku hakkab mootor vahele jätma, kui säde mitte küünla elektroodi vahel ei teki, vaid vastu raami maandatakse. Teine nüanss on küünalde kinnikeeramisel – seda ei tohi teha looma jõuga. Küünaldel on sedatüüpi seib, mis tihendab ka normaalsel kinnikeeramisel keermeava piisavalt. Pingutades küünalt liigselt on oht vigastada keeret silindripeas ja selle õnnetuse korrastamine on juba ülikallis remont. Küünlad ise ei tohi olla kulunud (elektroodi servad ei tohi olla muutunud ümaraks) ja küünal peaks olema kohvipruuni tooni. Must ja tahmane küünal viitab liiga rikkale segule ja hele küünal liiga lahjale segule. Kuidas seda paika seada, sellest ehk kevadistes numbrites. Eelmiste lausete mõte oli rohkem selles, et kui tegu kulunud küünlaga, siis on otstarbekas need juba nüüd, enne talve, vahetada, sest küünlale ei põhjusta ületalve seismine mingit häda ja sellega olete elimineerinud ühe ebameeldiva kevadise tegevuse.
7. Üldine kerge määrimine. Nüüd võiks ligi võtta mingi WD40 või WD1299 (Valvoline) sarnase üldmäärde. Seda võiks puhustada otse kõiksuguste kangide ja liikuvate detailide liigenditele. Loetledes võiks olla nimekiri järgmine: siduri- ja pidurilink, jalarauad, jalgpidurilink, jne. ühesõnaga kõik, mis liigub ja peab vabalt liikuma. Et universaalsprei on kergete määrimisomadustega, siis pihustades seda lapile võib üle käia terve tsikli ja seda nii plastiku kui metallpindade osas. Kellel vanem tsikkel ja rohkem värvitud terasdetaile, siis võiks nendel detailidel kasutada korrosioonitõrjeomadustega üldmääret. Kui asisematest tsikli- või autopoodidest küsida, siis küll leidub seal selliseidki määrdeid
8. Rehvid – hea võimalus üle vaadata, millised need välja näevad. Kas kevadel vaja vahetada või mitte. Talveks on tark tegu veidikene rehvirõhku langetada ja uurida, ega pikk eluiga rehvipinnale pragusid sisse ei ole toonud. See on eriti asjakohane vanema ja rahulikuma tsikli omanikel, kus rehv eriti ei kulu ja pigam vananeb (loe:muutub libadaks) enne, kui kulumine kriitilise piirini jõudnud on. Ja kui nüüd üldse natuke moraali lugeda, siis 95% inimestest vahetab rehvid liiga hilja ja siis, kui enam mustrit ei paista. Eriti õnnetu tunne tekib vaadates Eestimaal toimunud tsikliõnnetuste pilte, kus külili ja purunenud tsikli tagarehvil tihti traadid paistavad. Rehv tuleb vahetada ikka enne, kui muster olematuks muutunud. Aga see selleks. Kindlasti ei tohi rehve suures agaruses hakata silikoonima. See imendub rehvipinna sisse ja lõplikult seda sealt enam välja ei saagi. Siis ongi olukord, kus pea pool hooaega ohtlikult „uisutades” möödub.
Seda siis talvisest ettevalmistusest skeem nr 2 järgi. Kui see kõik teostada, siis on keavadine esimene käivitus ja sõit muretum. Samuti olete andnud oma tsiklile väärtust juurde seda hiljem müüma hakates. Tunduvalt lihtsam on müüa korrektselt hooldatud ja puhastatud tsiklit võrreldes niisama oma elu elanud kaherattalisega.
Leia oma tsiklile sobilikud kuluosad kasutades meie spetsiaalset kuluosaotsingut. Juhul, kui ei leia just enda tsiklit otsingust, siis pöörduge meie poole. Internetist tellimise puhul säästate nii enda aega kui raha. Leides ja tellides omale sobilikud kuluosad, tuuakse need teile koju kätte.
|
|
|
|
|
|
|
